SeebiOoper.

Jumala ema küll, kui ammu ma pole kirjutanud midagi.Aga no mis sa teed kui aega absoluutselt ei ole.
Eks ma üritan siis meenutada mis ma need viimased 2 nädalat teinud olen.
Päev peale eelmise postituse kirjutamist tegin oma jalaliigesele jälle haiget.See juhtus kehalise kasvatuse tunnis ja nii kogematta pani keegi jalka ajal rämedalt kossi.:) Eks ma siis viskasin paar saltot ja vandusin omaette väga kõva häälega igasuguseid eesti keelseid roppusi.ja kui kops oli juba tühi siis viskasin sellili maha ja hakkasin oigama:D.Sellepeale lendasid kõik kohale ja vedasid mind platsilt minema.Hakkas ühe jalapeal hüppamine traumapunkti poole.Mis õnneks ei ole väga kaugel.Berenice oli muidugi endast jumala väljas, et mis nüüd saab jms.Ma ei tea miks, vb sellepärast , et minule on see jumala normaalne vähemalt korra kuus traumapunktis käia, olin mina täiesti rahulik.BTW!Traumapunkt on siga ilus ja ma istusin ühte voodisse ja sellega sõidutati mind igasse ruumi eraldi.Niiet ma ise pidin ainult pikutama ja šokolaadi sööma:D.Minu juures käis umbes 3 doktorit ja viimane rääkis inglise keelt.Ja tänu sellele me rääkisime palju muudki kui mu jalg.Muusikast ja niisma jalgpallist.Siis helises telefon ja ,kes see oli minu tugiisik kes kuskilt juba oli välja nuuskind , et midagi on juhtunud.Rääksin pika teksti maha, et kõik on korras.Sellepeale ta ikkagi lubas, et kolmapäeval tuleb ta mind vaatama.Lõpetasin umbes mingi 10 minutilise kõne ära ja kohe helises telefon uuesti ja kes oli see onu teisel pool - Andres, YFU Chile suur juht ja õpetaja.Ja ma rääkisin temale täpselt sama jutu mis tugiisikulegi ja siis ta rahunes maha.Muidugi ma minisin poole sõnaga, et mul on jama kodust välja saamisega ja ma veel ütlesin, et ma räägin sellest perega ise.Aga nii kui ma telefoni Berenice-le andsin.Oli kuulda kuidas nad juba sellest rääkisid.Whatever!:)
Aajaa jalaga midagi hullu ei olnudki ainult kuu aega ei tohi sporti teha.See tundub palju lubav:D.
ratastooliga viidi mind koju ja siis olid kõik jumala mures mu pärast.Ma seletasin, et rahunege maha, et see on jumala normaalne nähtus minupuhul.Siis öeldi mulle, et samal õhtul on koolis BINGO.Et ma ei saa minna, sest jalg on haige.Kuigi selleks ajaks ma juba tegin enam-vähem maja ringe aja peale:D.Siis tuli terve pere lauaäärde ja hääletati kas selle poolt või vastu, et ma saan BINGO-le.ja tänu vanaemale ma sain.Mina oma lolli peaga mõtlesin, et mis see BINGO ikka on kui , et 50 vanamemme istuvad koos ja karjuvad üksteise võidu BINGO.Aga võta näpust Seal oli hoopis umbes 2000 inimest ja see kestis 5 tundi.Kella 2-ni öösel.Mina muidugi ei võitnud midagi, sest ma ei saa numbritest korralikult aru, sest neid karjutatakse nii kiirelt.Peale Bingot viis Claudio oma väikese autoga mis meil on ,koju ka kõik perekonna sõbrad muidugi.Mis oli päris naljakas kuidas minu süles istus enam-vähem 3 tädikest.
Kolmapäeval viimase tunni ajal kutsuti mind klassist välja ja miks, sest see tugiisik tuli mind vaatama.Ja kui ta avastas, et ma ei olegi ratastoolis, siis ta "Oi sa vaene nunnukene küll" nägu muutus kohe kurjemaks.telefonis rääkides tundus ta umbes mingi 20-25 aastane.Aga tegelikutl on ta umbes 50.Siis ta rääkis Berenice-ga sellest , et ma ei saa kodust välja.Kuigi jah ma olin temale ka öelnud , et ma tahan seda ise teha.Ja ta pakkus mulle välja , et neljapäeval ma sõidaksin üksinda Imperial-i.Mis on siit umbes 50 km. ja seal elavad 2 Sakslast.Mul polnud sellevastu midagi aga Berenice hakkas jälle, et üksinda ikka ei saa.Õnneks tugiisik veenis teda ja ma sain loa.Peale vestlust poolenisti vihast ütles Berenice, et ma lähen üksinda koju.Enda arust oli ta sellega hullult kuri ja arvas, et ma eksin ära.Aga no tutkit.Kui kooli eest läheb buss ja peatus on mu esiuksest umbes 10 m.Siis see ei saa ariline probleem olla.
Järgmine hommik lükkasin oma kaamera kotti ja hakkasin Imperial-i bussi peale minema.Ja siis kui ma bussi akkasin astuma.Tegi Claudio mulle põsele musi.No siin on see tavaline, et isa midagi sellist teeb.Aga ta kurivaim on ju hamemega.Igatahes oli see suht imelik tunne.Jõudsin kohale ja koolis öeldi , et näed need on 2 tüdrukut ja nad tutvustavad sulle kooli.Tüdrukutele oli se ka suur üllatus ja nad ei saanud midagi aru ja suuremosa ajast me istusime ukse ees ja ootasime Philipp-i.See on see saksapoiss kes siin koolis käib.Aga võta näpust esimesena nägin hoopis Jasmin-i.Kes on tüdruk Saksamaalt.Siis ma rääkisin temaga seal juttu kuni tuli ka Philipp.Siis nad näitasid mulle kooli ja tšillisime niisama.Ja kui hea tunne oli rääkida inglise keelt nii , et sinu igast sõnast saadakse aru :).Neil oli mingi kooli sünnipäev just samal päeval ja siis neil oli kooli kuninga ja kuninganna valimine.ma vaatasin selle ära ja siis läksime Philipp-iga kaubanduskeskusesse sööma.nagu välk selgest taevast oli mul järsku raske põiekas ja ma ledasin kassade juurde ja hakkasin seletama ,et toilet-i oleks vaja.Ja kuna neil sellist söna ei eksisteeri, siis ma istusin korvi peale ja mängisin , et see on pott.Ja punnitasin, et äkki saavad aru.Aga ei midagi.Ainult kõik naersid.Ja seele ajapeale oli juba pool poodi minuümber kogunenud ja vaatasid mida see loll teeb.ma võitlesin seal päris kaua kuni üks mees minust aru sai ja näitas kus WC on.Peale seda läksin mina jälle rõõmsalt bussi peale ja sõitsin tagasi Temuco-sse.Läksin siis kooli, et öelda Berenice-le , et ma olen elus.Teda ei olnud muidugi koolis, vaid selleasemel tulid mu klassikaaslased ja imestasid kõik, kuidas ma sellise asjaga hakkama sain.No nende jaoks on see jah vist suur samm kui nad vähemalt 30-da eluaastani vanematega elavad ja luba õhtul välja minemiseks küsivad.Pärast rääkisn Berenice-ga , kui ta kohale ilmus.Just enne koolist välja astumist lendas mulle Juan Pablo peale ja ütles, et täna on Mariana sünnipäev.Ma pean minema.Ma olin nõus ,kui tema ise Berenice-ga räägib.ta oli nõus ja minu imestuseks oli ka Berenice nõus.Siis läksime Portal-i(kaubanduskeskus),sest järgmine päev oli Berenice-i sünnipäev ja mina sain alles 6 tundi enne südaööd sellest teada.Ostsin siis midagi ,sest mul oli ka eestist toodud asju veel mida jagada.Sõima jäätist ja hakkasime Mariana juurde minema.Aga Juan Pablo ei teadnud kus Mariana elab.Ainult nii palju , et kus linnaosas ja see on minu kodust täpselt teisel pool linna.Niiet sinna sõit võttis terve tunni.See linnaosa on kuskil künka otsas ja seal on niisamagi tuul kõva.Aga sellel päeval oli torm ja seal oleks saanud peaaegu surma, sest igast plekke asju lendas.Sest maju ehitavad nad siin nagu Nif-Nif ja Naf-Naf.Ja jumala eest mitte nagu Nuf-Nuf.:)
Peale ringi ekslemist avastas Juan, et tal pole kõneaega ja mul pole telefoni.Siis me läksime kuskile putkasse ja üritasime sealt helistada.Aga tuule tõttu oli see rivist väljas.Me ootasime siis mingi 20 min, kuni tuli üks papi ja paari haamrihoobiga selle ära parandas.Ja peale kõne tuli välja, et me olime telefoniputkas mis on Mariana maja ees.ja me olime seal 20 min. külmetanud.Sünnipäev oli nagu sünnipäev ikka löödi kombekohaselt pea tordi sisse ja naerdi.See oli viisakas pidu ,sest vanemad olid kodus.Laupäeval pidi tulema õige pidu.Kell 2 öösel tuli Claudio mulle järgi ja me sõitsime koju.Järgmine hommik kell 7 lenas Berenice mu tuppa sisse ja ütles, et nüüd sõidame Pucon-i.Ma olin umbes 4 tundi maganud ja sain aru, et ma pean vist ennast riidesse panema.Poole tee peal bussijaama ütles Berenice, et Pucon on liiga lähedal.Umbes 200 km.Et peaks ikkagi Valdivia-sse minema.Mis on 400 km.Jooksime veel sõitva bussi peale, sest nagu tavaline me jäime hiljaks.Valdivia-s me sõime ja vaatasime jõge ja läksime külla Berenice vennale.Kes oli selline muhe 150 cm. pikk ja 100 kilo kaaluv pallike :D.Kell 6 läksime bussipeale, et tagasi Temuco-sse jõuda ,sest kell 8 hakkas minu esimene Tšiili pidu.Temuco-sse jõudsime kell 10 ja peole jõudsin ma pool 12.See oli karm pidu ka.Kuskil nurgas käis vaikne muusika ja kõik olid juua täis ja tegid suitsu.Ja mina, kes ma ei joo olin nagu loll keset tuba.Tunni pärast, kui muusika kõvemaks keerati hakati tantsima.
Pean veel vahele ühte asja rääkima.Paar päeva tagasi tulid paar tüdrukut minu juurde ja ütlesid, et kui ma neid ei armasta siis ma murran nende südame.ja ma ütlesin ei sest ma ei teagi neid.ja siis sain paar kõrvakiilu ja asi ants.Ühe tüdruku nimi oli Yoyi.BTW! Mulle meeldib üks tüdruk - Camila.Ja siis tema 2 sõbrannat ütlesid mulle, et ,mule ei ole temaga mingit võimalust, sest tal on poifrend olnud 2 aastat ja nad armastavad üksteist väga.
Siis sellel peol oli mul , et kui Camila-ga on nii siis las ta olla.Ja tantsisin Yoyi-ga.Ja siis järsku tuli miski pärast üks suudlus.ja me tantsisime umbes tunnikese ,kuni ma pidin koju minema.Koju jõudes ja saanud aru miks ma seda tegin.Aga noh vahet ei ole.Järgmisel päeval ütles Camila mulle , et ma meeldisin talle väga ja minu pärast ta jättis oma poifrendi maha ka.Ja siis tuli Yoyi ja ütles, et ta armastan mind.(Kõik toimus MSN-is, sest oli pühapäev).Natukese aja pärast tuli mulle appi kallis vend Rodrigo.Kes teab kohalike tüdrukuid paremini ,kui mina.Siis ta seletas Yoyi-le ,et ma ei armasta teda jms.Ja ta sai sellest aru ja kõik oli korras.Aga camila ütles, et kõik midagi enam ei ole.
Umbes terve eelmise nädala ma olen siis oma suhteid Camila-ga parandanud.Ja eile kutsus ta mind järgmiseks nädalavahetuseks enda juurde , et tema vaematega kohtuda.Hetkel küll pisut pabistan.Aga ma loodan, et keegi mind seal sööma ei hakka.
Kõik see mis seal peol juhtus ja peale seda.Kõik teavad sellest.Kõik õpetajad ja kõik õpilased.Igat väiksematki kui pisiasja.Kuulujutud liiguvad siin terve linnapeal valguskiirusel.vahet ei ole , et siin elab u. 300 000 elanikku.Kõik teavad.Isegi kui nad ei tea kes mina olen :).
Üleeile tuli koolis minu juurde üks õpetaja ja seletas mulle , et ma pean oskama ei öelda jms.
Jupike sellest klassivennast ,kes bi on ka.Eelmine nädal, kui me lõunat koolis sõime siis ta luges kuskilt paberi pealt(kuna ta inglise keelt ei valda), et mul on ilus tagumik ja ta tahaks sellega metsikuid asju teha.No las ta ütleb neid asju ,kui ta tahab aga miks ta pidi seda ütlema seda siis ,kui ma just mahla jõin.Pool mahla lendas suust topsi tagasi.Sest see oli ikka päris kuri väljend mis ta ütles :).
Eile käisin vanaisa sünnipäeval ja seal olid kaheksa 70 aastast pensionäri ja ajasid mahla sisse.Aga kui mingi tund oli möödas toodi välja Pisco ja Tequila.Ja nad ajasid seda endale siise nagu noored mehed.Kui kõik olid jumala juua täis hakati kambaga American Pie-d vaatama(mis oli muidugi hispaania keeles).Ja ennem ,kui ma jõudsin koju minna lendas mulle üks mammi peale ja hakkas käppima ja silitama ja ütles, et ma olen väga ilus ja ta armastab mind ja kas ma tahaksin tema juurde millalgi minna.Ma ütlesin , et võibolla tõesti aga hetkel on mul kiire aeg ja ma ei saa.
Mul sõrmed juba krampis kirjutamisest.Pole selles just eriline meister.
Olge tublid ja ma loodan , et järgmine kord kirjutan varem ,kui 2 nädala pärast.
:)