Wednesday, May 27, 2009
Olmue.
Eelmine nädal oli koolis tantsuvõistlus ja võitjaks osutus Andres Paomees, Kolga Keskkoolist.:)
Tantsuvõistlus toimus õpilasepäeva puhul.See päev tähendas seda, et tunde ei olnud ja koolis oli kell 9 hommikul disko.
Eelmise teisipäeva öösel sõitsin koos 5-e sakslasega Santiagosse, et võtta kokku möödunud aasta.Kohale jõudes läksime YFU kontorisse ja mugisime ennast paksuks.Iga tunniga jõudis kohale rohkem rahvast ja , kui teised eestlased jõudsid oli raske eesti keelseid sõnu suust välja saada.Niiet kõik 4 päeva käis rääkimine ikkagi hispaania keeles.Vahest sai mõned head killud eesti keeles ka maha pandud.
Siis käisime rahvaga Santiagos ringi natuke , kuni kella 5-ks olid kõik umbes 50 vahetusõpilast koos.Lükasime ennast kahte bussi ja sõitsime Olmue-sse.
Naljakas on see, et need 50 vahetusõpilast said mõnede päevadega väga kalliks, võimalik, et selle pärast, et kõikidel oli aasta ajal olnud samad mured ja rõõmud ja me olime nagu üks SUUR family.
Olmue-s sõitsime hobustega, saime kõvasti süüa, käisime saunas, pidutsesime ja rääkisime palju ja kõigiga.
Ühesõnaga oli väga meeldib nädalavahetus ja lausa kurb oli , kui see läbi sai.
Laupäeval sõitsime tagasi Santiagosse ja läksime bowlingut mängima(mõned läksid kinno ja shoppama ka).Umbes iga tunni tagant läksid jälle mõned minema.Need hetked olid kurvad, sest ei teadnud, kas ma kunagi veel neid näen või mitte, niiet minu plaan oli kõik pooleks kallistada ja musitada ;).
Õhtul läksime viimaste inimestega ühte hotelli pitsat sööma, sest need kes elavad kaugemal läksid järgmine päev lennukiga tagasi koju ja minul läks buss lihtsalt öösel hilja.
Pühapäeva hommikul jõudsin tagasi Temuco-sse , kus sadas vihma ja oli tapvalt külm.
Nüüd olen tagasi on igapäevases kooli rutiinis, aga üritan oma viimasest kuust võtta kõik mis võtta annab ja mitte niisama tühja panna ja laiselda.
Kui kellegil on häid ideid, mida ma veel tegema kindlasti peaksin, siis andke mulle teada.
Chau!
Tantsuvõistlus toimus õpilasepäeva puhul.See päev tähendas seda, et tunde ei olnud ja koolis oli kell 9 hommikul disko.
Eelmise teisipäeva öösel sõitsin koos 5-e sakslasega Santiagosse, et võtta kokku möödunud aasta.Kohale jõudes läksime YFU kontorisse ja mugisime ennast paksuks.Iga tunniga jõudis kohale rohkem rahvast ja , kui teised eestlased jõudsid oli raske eesti keelseid sõnu suust välja saada.Niiet kõik 4 päeva käis rääkimine ikkagi hispaania keeles.Vahest sai mõned head killud eesti keeles ka maha pandud.
Siis käisime rahvaga Santiagos ringi natuke , kuni kella 5-ks olid kõik umbes 50 vahetusõpilast koos.Lükasime ennast kahte bussi ja sõitsime Olmue-sse.
Naljakas on see, et need 50 vahetusõpilast said mõnede päevadega väga kalliks, võimalik, et selle pärast, et kõikidel oli aasta ajal olnud samad mured ja rõõmud ja me olime nagu üks SUUR family.
Olmue-s sõitsime hobustega, saime kõvasti süüa, käisime saunas, pidutsesime ja rääkisime palju ja kõigiga.
Ühesõnaga oli väga meeldib nädalavahetus ja lausa kurb oli , kui see läbi sai.
Laupäeval sõitsime tagasi Santiagosse ja läksime bowlingut mängima(mõned läksid kinno ja shoppama ka).Umbes iga tunni tagant läksid jälle mõned minema.Need hetked olid kurvad, sest ei teadnud, kas ma kunagi veel neid näen või mitte, niiet minu plaan oli kõik pooleks kallistada ja musitada ;).
Õhtul läksime viimaste inimestega ühte hotelli pitsat sööma, sest need kes elavad kaugemal läksid järgmine päev lennukiga tagasi koju ja minul läks buss lihtsalt öösel hilja.
Pühapäeva hommikul jõudsin tagasi Temuco-sse , kus sadas vihma ja oli tapvalt külm.
Nüüd olen tagasi on igapäevases kooli rutiinis, aga üritan oma viimasest kuust võtta kõik mis võtta annab ja mitte niisama tühja panna ja laiselda.
Kui kellegil on häid ideid, mida ma veel tegema kindlasti peaksin, siis andke mulle teada.
Chau!
Sunday, May 10, 2009
Leidsin Interneti.
Pole peaaegu 2 kuud vist kirjutanud, aga see on puhtalt selle süü, et mul on olemas enda elu ja lihtsalt ei viitsi netis passida ja midagi kirjutada.
Siuurematest sündmustest võiks ära mainida, et peale seda, kui varastati ära mu rahakott, varastati mult pusa ka ära.
Siis käisin Juan Pablo ,tema isa ja tema õega põhjas, Rancagua-s.Käisime vaatamas Tšiili rodeo riiklikut finaali.
Kohalike jaoks on see väga tähtis sündmus ja üle terve Tšiili oli palju rahvast kokku tulnud.
Muidu on elu nagu ikka: koolis olen suht laisk, nädalavahetustel üritan nii palju , kui võimalik ikka välja minna.
Nädala sees olen ma viimasel ajal iga päev koos Juan Pablo-ga, sest kõigil teistel on peole kooli eel-ülikool aga Juan-il ei ole ja minul veel vähem, niiet igapäev oleme koos.Ja õnneks töötab kinos Matias-e õde, niiet vahest käime kinos tasuta.Aga põhilisel käime iga päev friikartuleid ja hamburgereid peale kooli söömas.Peale sekundilist mõtlemist peaks vist kohale jõudma kuidas selline tegevus mõjutab minu kehakaalu ja one-pack-i tekkimist :D
Mehhiko viiruse tõttu ei sööda koolis enam sinki ja juustu, kuigi öeldi, et need ei ole kahjulikud armastavad kohalikud öelda, et parem karta , kui kahetseda.Kõik räägivad viirusest 24 tundi ja kardavad maha surra.Ja asja ajab suuremaks see, et kõik on usklikud ja piibel vist mainib midagi, et inimkond sureb välja viiruse tagajärel ja Maajad kirjutasid, et maailma lõpp on 21 detsember 2012.
Aga mina, mitte eriti usklik vend, olen rahulik ja naudin oma elu ja olen õnnelik! ;)
Ma ei oskagi midagi erilist kirjutada.Ainult, et 20 mai sõidan Santiagosse , et saada kõigi YFU tegelastega ja analüüsida möödunud aastat ja hakata tegema tagasi sõidu plaane.
Küsige mult küsimusi.Nii on põnevam.
;)
Siuurematest sündmustest võiks ära mainida, et peale seda, kui varastati ära mu rahakott, varastati mult pusa ka ära.
Siis käisin Juan Pablo ,tema isa ja tema õega põhjas, Rancagua-s.Käisime vaatamas Tšiili rodeo riiklikut finaali.
Kohalike jaoks on see väga tähtis sündmus ja üle terve Tšiili oli palju rahvast kokku tulnud.
Muidu on elu nagu ikka: koolis olen suht laisk, nädalavahetustel üritan nii palju , kui võimalik ikka välja minna.
Nädala sees olen ma viimasel ajal iga päev koos Juan Pablo-ga, sest kõigil teistel on peole kooli eel-ülikool aga Juan-il ei ole ja minul veel vähem, niiet igapäev oleme koos.Ja õnneks töötab kinos Matias-e õde, niiet vahest käime kinos tasuta.Aga põhilisel käime iga päev friikartuleid ja hamburgereid peale kooli söömas.Peale sekundilist mõtlemist peaks vist kohale jõudma kuidas selline tegevus mõjutab minu kehakaalu ja one-pack-i tekkimist :D
Mehhiko viiruse tõttu ei sööda koolis enam sinki ja juustu, kuigi öeldi, et need ei ole kahjulikud armastavad kohalikud öelda, et parem karta , kui kahetseda.Kõik räägivad viirusest 24 tundi ja kardavad maha surra.Ja asja ajab suuremaks see, et kõik on usklikud ja piibel vist mainib midagi, et inimkond sureb välja viiruse tagajärel ja Maajad kirjutasid, et maailma lõpp on 21 detsember 2012.
Aga mina, mitte eriti usklik vend, olen rahulik ja naudin oma elu ja olen õnnelik! ;)
Ma ei oskagi midagi erilist kirjutada.Ainult, et 20 mai sõidan Santiagosse , et saada kõigi YFU tegelastega ja analüüsida möödunud aastat ja hakata tegema tagasi sõidu plaane.
Küsige mult küsimusi.Nii on põnevam.
;)
Saturday, March 28, 2009
Sunday, March 22, 2009
Friday, March 13, 2009
Täna On Reede 13.
Täna on reede 13, aga siin ei ole sellel mingit tähtsust, sest neil on siin halva õnnega kuupäev 13 teisipäev.Suht kahtlane onju?
Igatahes olen ma kaua laiska pannud ja pole midagi kirjutan ,niiet ma teen väga kiirelt mõned kokkuvõtted.
Peale viimast posititust lläksin Mehuin-i, kus oli mu pere.Tšillisime umbes 3 nädalat seal.Ja ma sain üle 7-me kuu teha tööd.Tassisime mulda ja kive jms.Ja ma ei tahtnud isegi lõunat süüa, sest mulle meeldis tööd teha.Mis sa teed , kui pisike maapoisi pisik sees on.:D
Seal olek tähendas päikese võtmist ja õhtuti rannas istumist ja õlle joomist(Jah, ma joon, mitte palju aga siiski.)Ja ühel ilusal teisipäevasel päeval oli seal La Noche kontsert, kuhu minagi muidugi läksin, sest kuidas saaks minemata jätta Tšiili kuulsaima Cumbia grupi kontserdile.Rahvast oli palju ja sai veedetud üks nunnu õhtupoolik.Tagasi tulin ühe ilusa külma päeva hommikul üksinda ja Temucosse jõudes vahetasin riided ja sõitsin kohe Hualpini koos Juan Pablo ja muude sõpradega.Me olime tõsises pärapõrgus ja magasime telkides , seal oli üks väike maja kus oli kaks võimalust, et kas on vett või on elektrit ja see tähendas, et kui oli vett siis ainult külma.Ja ,kui tahtsime midagi süüa siis pidime surmava palavusega 2 km. kõndima poodi ja tagasi.Mitte, et see oleks mingi eriline distants, aga üksi oli seda igav kõndida, sest kohalikud on laisad ja ei viitsi ennast liigutada.Ja , üks hommik võtsime põllult kartult ja siis lõkkekohale panime paja õliga ja niimodi tegime endale friikartuleid. x)
Tagasi tulles hakkasid peres ettevalmistused kooli minekuks ja oli ka Temuco sünnipäev.See toimus ühel staadionil umbes 20 000 inimesega.Kõik olid põsti ja karjuasid ja tantsisid, ja ega minagi erinev ei olnud. ;)
Ühel eriti nummil ööl tegin ma oma elu jooksu.Sest mind ja minu sõpru ajasid taga autoga neonatsid(püstolite ja kurikatega) ja politseisse helistades öeldi, et nemad ei taha nendega tegemist teha, sest nad on väga ohtlikud.Olin mõnedel hetkedel surmale väga lähedal aga lõpuks jooksin toorelt sisse ühte suvalisse majja ja istusin seal kella 7-ni hommikul, sest need vennad jäid meid otsima hommikuni.Teised jooksid ka erinevatesse majdesse.Ma olin surmahirmus, aga see maja kuhu ma jooksin oli lahe, sest seal oli just hetkel toimumas perekonnasisene pokkeri turniir,ma võtsin ka siis sellest osa.Aga sellist pere oli raske leida, sest siin on kõik majad metall aiaga ja üle ronida pole võimalik, aga õnneks see maja kuhu ma läksin oli ilma aiata ja inimesed ei maganud ka.Ma detailidesse ei lasku, sest mu ema näiteks sureb liigsesse pabistamisesse ära arvatavasti.
Ühel peol käisin ka ja pärast hakkasime kahe sõbraga kodu poole jalutama ja märkasime tänaval kõndivat meest , kes oli peaaegu surnud, sest ta oli nagu verevannist läbi käinud.Ja ta nägu ei paistnud väljagi ja kui me märkasime 50 m tagapool kahte tüüpi kurikatega siis me otsustasime joosta taksosse ja minema sõita.Seda me tegimegi ja hetkel oleme elus, niiet on olnud palju jooksmist viimasel ajal.
Hetkel olen jälle koolis ja kõik on tavaline nagu ennem, õhtegi uut inimest meie klassis ei ole.Ainuke vahe on selles, et ma saan vist kõigest aru koolis.Ainult kirjutamisega on väheke suuremad probleemid.Mu kool on haigla kõrval ja täna kehalise kasvatuse tunnis löödi minu palliga haigla aken sisse.Ma arvan , et nüüd arvatakse , et see poiss on deemon või midagi sellist, sest siin on kõik nii paduusklikud, et see poiss süüakse sellise asja tegemise eest elusalt ära.
Aga vahet ei ole, sest ta ei olnudki minu sõber.
Täna saan siis lõpuks korralikult magada , sest raske on ärgata kell 7 hommikul õle pika aja ja eelmine nädal olid meil laupäeval ka tunnid.
Kui magamisest rääkida siis ma tegin oma uue rekordi magades 20 tundi järjest, see juhtus selle pärast, et kui me seal külakolkkas käisime telkidega siis seal erilist magamist ei toimunud ja ma magasin näiteks viimasel päeval 2 tundi ja seda ka Mathiase ratastoolis. X)
Nüüd te teate , et ma olen veel elus ja kõik on korras ja tunnen , et elu on LILL.
Bye.
Igatahes olen ma kaua laiska pannud ja pole midagi kirjutan ,niiet ma teen väga kiirelt mõned kokkuvõtted.
Peale viimast posititust lläksin Mehuin-i, kus oli mu pere.Tšillisime umbes 3 nädalat seal.Ja ma sain üle 7-me kuu teha tööd.Tassisime mulda ja kive jms.Ja ma ei tahtnud isegi lõunat süüa, sest mulle meeldis tööd teha.Mis sa teed , kui pisike maapoisi pisik sees on.:D
Seal olek tähendas päikese võtmist ja õhtuti rannas istumist ja õlle joomist(Jah, ma joon, mitte palju aga siiski.)Ja ühel ilusal teisipäevasel päeval oli seal La Noche kontsert, kuhu minagi muidugi läksin, sest kuidas saaks minemata jätta Tšiili kuulsaima Cumbia grupi kontserdile.Rahvast oli palju ja sai veedetud üks nunnu õhtupoolik.Tagasi tulin ühe ilusa külma päeva hommikul üksinda ja Temucosse jõudes vahetasin riided ja sõitsin kohe Hualpini koos Juan Pablo ja muude sõpradega.Me olime tõsises pärapõrgus ja magasime telkides , seal oli üks väike maja kus oli kaks võimalust, et kas on vett või on elektrit ja see tähendas, et kui oli vett siis ainult külma.Ja ,kui tahtsime midagi süüa siis pidime surmava palavusega 2 km. kõndima poodi ja tagasi.Mitte, et see oleks mingi eriline distants, aga üksi oli seda igav kõndida, sest kohalikud on laisad ja ei viitsi ennast liigutada.Ja , üks hommik võtsime põllult kartult ja siis lõkkekohale panime paja õliga ja niimodi tegime endale friikartuleid. x)
Tagasi tulles hakkasid peres ettevalmistused kooli minekuks ja oli ka Temuco sünnipäev.See toimus ühel staadionil umbes 20 000 inimesega.Kõik olid põsti ja karjuasid ja tantsisid, ja ega minagi erinev ei olnud. ;)
Ühel eriti nummil ööl tegin ma oma elu jooksu.Sest mind ja minu sõpru ajasid taga autoga neonatsid(püstolite ja kurikatega) ja politseisse helistades öeldi, et nemad ei taha nendega tegemist teha, sest nad on väga ohtlikud.Olin mõnedel hetkedel surmale väga lähedal aga lõpuks jooksin toorelt sisse ühte suvalisse majja ja istusin seal kella 7-ni hommikul, sest need vennad jäid meid otsima hommikuni.Teised jooksid ka erinevatesse majdesse.Ma olin surmahirmus, aga see maja kuhu ma jooksin oli lahe, sest seal oli just hetkel toimumas perekonnasisene pokkeri turniir,ma võtsin ka siis sellest osa.Aga sellist pere oli raske leida, sest siin on kõik majad metall aiaga ja üle ronida pole võimalik, aga õnneks see maja kuhu ma läksin oli ilma aiata ja inimesed ei maganud ka.Ma detailidesse ei lasku, sest mu ema näiteks sureb liigsesse pabistamisesse ära arvatavasti.
Ühel peol käisin ka ja pärast hakkasime kahe sõbraga kodu poole jalutama ja märkasime tänaval kõndivat meest , kes oli peaaegu surnud, sest ta oli nagu verevannist läbi käinud.Ja ta nägu ei paistnud väljagi ja kui me märkasime 50 m tagapool kahte tüüpi kurikatega siis me otsustasime joosta taksosse ja minema sõita.Seda me tegimegi ja hetkel oleme elus, niiet on olnud palju jooksmist viimasel ajal.
Hetkel olen jälle koolis ja kõik on tavaline nagu ennem, õhtegi uut inimest meie klassis ei ole.Ainuke vahe on selles, et ma saan vist kõigest aru koolis.Ainult kirjutamisega on väheke suuremad probleemid.Mu kool on haigla kõrval ja täna kehalise kasvatuse tunnis löödi minu palliga haigla aken sisse.Ma arvan , et nüüd arvatakse , et see poiss on deemon või midagi sellist, sest siin on kõik nii paduusklikud, et see poiss süüakse sellise asja tegemise eest elusalt ära.
Aga vahet ei ole, sest ta ei olnudki minu sõber.
Täna saan siis lõpuks korralikult magada , sest raske on ärgata kell 7 hommikul õle pika aja ja eelmine nädal olid meil laupäeval ka tunnid.
Kui magamisest rääkida siis ma tegin oma uue rekordi magades 20 tundi järjest, see juhtus selle pärast, et kui me seal külakolkkas käisime telkidega siis seal erilist magamist ei toimunud ja ma magasin näiteks viimasel päeval 2 tundi ja seda ka Mathiase ratastoolis. X)
Nüüd te teate , et ma olen veel elus ja kõik on korras ja tunnen , et elu on LILL.
Bye.
Monday, February 9, 2009
?
Ma ei tea mida teha.Sest Santiagosse teise pere juurde mul ei lubata minna, sest seal on palju õpilasi ja tugiisikuid on ainult 2.Hetkel mõtlen , et kas vahetn pere või mitte.Tundub , et siiski mitte, sest olen perega saavutanud vabaduse ja võin reisida ja uues peres arvatavasti paar esimest kuud istuksin ainult toas.
Miskipärast on ka Berenice sõbralikumaks muutunud.
Siis kui mulle öeldi, et ma ei saa Santiagosse elama minna, võtsin kätte ja sõitsin kohe Imperiali(seal elab YFU tugiisik).Küsisin talt paberi, et võin reisida ja tagasi Temucosse jõudes ostsin pileti Santiagosse ja samal öösel sõitsin sinna.Hommikul kohale jõudes magasin 2 tundi McDonalds-is, sest bussis magamine on suht võimatu teema.Ostsin siis teise pileti Maitencillo-sse.Buss väljus mõned tunnid hiljem, niiet tegin aega parajaks ja magasin tunnikese Mäkis jälle.X)Kohalikele tegi see palju nalja, et üks Gringo magab bussijaamas.
Kohale jõudes küsis bussijuht, et kus ma maha lähen , sest Maitencillo on väga pikk linn mööda rannaäärt.Ma ütlesin , et mul ei ole halli aimugi ja astusin bussi pealt maha.Siis helistasin Chavile, et kus kohas neil see suvila siin on ja vastuseks sain , et väga kaugel sellest kohast, kus mina olen.Küsisin siis mingilt vennalt tänaval , et kuhu poole ma minema pean ja ,kui ma enam vähem aru sain ,hakkasin astuma.Tunnike hiljem jõudsin isegi kohale.Majja jõudes jälle magasin oma 4 tundi.
4 päeva tšillisime seal rannas.Päeval ujusime ja päevitasime ja öösel mängisime mingite hipidega rannas trummi ja tantsisime ja laulsime.Üks öö oli seal umbes 50 inimest koos ja järsku üks vend karjus üle terve rahva, et vaadake see Gringo siin oskab räppida.Mul jäi suu lahti ja hakkasin seletama, et ma ei ole räppimises just eriti kibekäsi.Aga juba minut hiljem tegid trummivennad biiti ja mina seisin ringi keskel ja kõik 50 inimest ootasid minu räppi.Minu suur aja mõtles siis kiiresti välja midagi ja lõpuks vuristasin neile Tanel Padari Welcome To Estonia selle räpiosa ette.Kõik olid vaimustunud ja patsutasid õlale, et mu sõnades on jõudu ja mind ootab tugev tulevik.Eks ma siis hakkan räppariks. X)
Peale nelja päeva sõitsime tagasi Santiagosse.Ma mainin seda ka, et seal Maintencillos ja pärast Santiagos olin ma selle teise perega kelle juurde ma elama tahtsin minna aga ei lubatud.Santiagos ei teinud me midagi erilist.Käisime iga päev turul kapsast ja kartult ostmas.
Midagi ikka juhtus.Tipptunnil metroos, kui isegi hingamiseks ruumi ei olnud näppis mingi homo minu tagumikku.Umbes 3 peatust, sest mul ei olnud ruumi , et ümber pöörata ja talle pasunasse kütta.Aga lõpuks astusin ma metroost lihtsalt maha ja tegin näo, et kõik on korras.
Eile hommikul jõudsin tagasi Temucosse ja hetkel olen teist päeva majas täiesti üksinda, sest teised sõitsid Mehuin-i(kus on meie suvila)Homme hommikul sõidan ma neile järgi.Kui ma eile taksoga sõitsin siis koos minuga oli taksos üks Mapuche(pärismaalane, nagu Inkad ja Maajad)ja ta läks taksojuhiga kaklema ja siis astusid keset tänavat taksost välja hakkasid kaklema.Asi lõppes sellega , et mapuche kõndis minema , nina verine.Taksojuht veel keris akna alla ja karjuas talle järgi :"Mapuche de mierda!" Tegevus toimus kell 6 hommikul, niiet mina istusin takso tagaistmel väga unise näoga, sest seljataga oli 9-a tunnine bussisõit ilma unemati külastuseta.Ja mu Ipodil sai aku ka tühjaks niiet olid 9 väga põnevat tundi.
Hetkel on nälg, sest vanaema tömbasin , enne suvilasse minekut külmkapi seinast välja, niiet kõik mis süüa kõlbas, enam ei kõlba!
Mul on kuklas pats mis on lõngaga üle tehtud.Ja lõnga värvid on sini-must-valge.
Eestlane olen ja Eestlaseks jään !!!
Chauu!
Miskipärast on ka Berenice sõbralikumaks muutunud.
Siis kui mulle öeldi, et ma ei saa Santiagosse elama minna, võtsin kätte ja sõitsin kohe Imperiali(seal elab YFU tugiisik).Küsisin talt paberi, et võin reisida ja tagasi Temucosse jõudes ostsin pileti Santiagosse ja samal öösel sõitsin sinna.Hommikul kohale jõudes magasin 2 tundi McDonalds-is, sest bussis magamine on suht võimatu teema.Ostsin siis teise pileti Maitencillo-sse.Buss väljus mõned tunnid hiljem, niiet tegin aega parajaks ja magasin tunnikese Mäkis jälle.X)Kohalikele tegi see palju nalja, et üks Gringo magab bussijaamas.
Kohale jõudes küsis bussijuht, et kus ma maha lähen , sest Maitencillo on väga pikk linn mööda rannaäärt.Ma ütlesin , et mul ei ole halli aimugi ja astusin bussi pealt maha.Siis helistasin Chavile, et kus kohas neil see suvila siin on ja vastuseks sain , et väga kaugel sellest kohast, kus mina olen.Küsisin siis mingilt vennalt tänaval , et kuhu poole ma minema pean ja ,kui ma enam vähem aru sain ,hakkasin astuma.Tunnike hiljem jõudsin isegi kohale.Majja jõudes jälle magasin oma 4 tundi.
4 päeva tšillisime seal rannas.Päeval ujusime ja päevitasime ja öösel mängisime mingite hipidega rannas trummi ja tantsisime ja laulsime.Üks öö oli seal umbes 50 inimest koos ja järsku üks vend karjus üle terve rahva, et vaadake see Gringo siin oskab räppida.Mul jäi suu lahti ja hakkasin seletama, et ma ei ole räppimises just eriti kibekäsi.Aga juba minut hiljem tegid trummivennad biiti ja mina seisin ringi keskel ja kõik 50 inimest ootasid minu räppi.Minu suur aja mõtles siis kiiresti välja midagi ja lõpuks vuristasin neile Tanel Padari Welcome To Estonia selle räpiosa ette.Kõik olid vaimustunud ja patsutasid õlale, et mu sõnades on jõudu ja mind ootab tugev tulevik.Eks ma siis hakkan räppariks. X)
Peale nelja päeva sõitsime tagasi Santiagosse.Ma mainin seda ka, et seal Maintencillos ja pärast Santiagos olin ma selle teise perega kelle juurde ma elama tahtsin minna aga ei lubatud.Santiagos ei teinud me midagi erilist.Käisime iga päev turul kapsast ja kartult ostmas.
Midagi ikka juhtus.Tipptunnil metroos, kui isegi hingamiseks ruumi ei olnud näppis mingi homo minu tagumikku.Umbes 3 peatust, sest mul ei olnud ruumi , et ümber pöörata ja talle pasunasse kütta.Aga lõpuks astusin ma metroost lihtsalt maha ja tegin näo, et kõik on korras.
Eile hommikul jõudsin tagasi Temucosse ja hetkel olen teist päeva majas täiesti üksinda, sest teised sõitsid Mehuin-i(kus on meie suvila)Homme hommikul sõidan ma neile järgi.Kui ma eile taksoga sõitsin siis koos minuga oli taksos üks Mapuche(pärismaalane, nagu Inkad ja Maajad)ja ta läks taksojuhiga kaklema ja siis astusid keset tänavat taksost välja hakkasid kaklema.Asi lõppes sellega , et mapuche kõndis minema , nina verine.Taksojuht veel keris akna alla ja karjuas talle järgi :"Mapuche de mierda!" Tegevus toimus kell 6 hommikul, niiet mina istusin takso tagaistmel väga unise näoga, sest seljataga oli 9-a tunnine bussisõit ilma unemati külastuseta.Ja mu Ipodil sai aku ka tühjaks niiet olid 9 väga põnevat tundi.
Hetkel on nälg, sest vanaema tömbasin , enne suvilasse minekut külmkapi seinast välja, niiet kõik mis süüa kõlbas, enam ei kõlba!
Mul on kuklas pats mis on lõngaga üle tehtud.Ja lõnga värvid on sini-must-valge.
Eestlane olen ja Eestlaseks jään !!!
Chauu!
Subscribe to:
Posts (Atom)
